Mõned vahvamad tsitaadid raamatust:
Kõige keerulisemad numbrid oli kaheksa ja üheksa.
lk 74
Erinevalt enamikust eestlastest jäin ma tavaliselt hiljaks. Minu esimene töönäadal keeltekoolis õpetajana oleks peaaegu päädinud vallandamisega.
lk 88
Kui teemaks on põhjamaise talvega harjumine, mõtlevad inimesed harilikult pimedusest ja külmast tingitud masendusele ning kuidas alkohol pakub sellele leevendust. Minu Eestis olemise rõõmu ei pärssinud aga üldse mitte ilm. Seda tegi hoopis kohutan toit.
lk 98
Buss jättis meid kuhugi põlluvahele keset lumetormi seisma.
lk 145
Häda oli selles, et pärast kolme kuud Eestis polnud mul ikka veel tõelisi sõpru.
lk 197
Epp armastas kirjutada. Ta kirjutas päev otsa. Öösiti kirjutas ka. Ta rääkis mulle sageli, et ühel ilusal päeval saavutab ta oma eesmärgi ning saab ajakirjanikuks. Talle ei jõudnud kohale, et ta juba oligi kirjanik.
lk 208
Reisimine on nagu kõik muudki narkootikumid. Sa satud segadusse ja minetad kontrolli. Kui sa viimaks oma uue ümbrusega harjud, siis tajud, et oled enda kohta midagi väärtuslikku teada saanud.
lk 244
Epp oli eestlane. Mina olin Itaalia perekonnanimega ameeriklane. Me ootasime jumalikku titat, ent ei teadnud, mis talle nimeks panna.
lk 293
40 aasta pärast oleme meie Reinhard ja Amanda. Me rajame kuhugi Lõuna - Eestisse omaenda talu ning meile hakkab meeldima sooja sõnniku hais ning vastküpsetatud leiva lõhn. Epp läheb iga rabarbarikoogiga näost punasemaks ja ümmargusemaks. Minu samm muutub sama tasakaalukaks kui Reinhardi oma ning ma istun aida kõrval ja meelitan vanast mandoolinist palasid välja. Ärkaksime iga päev üles, sõtkuksime tainast, kooksime kangast, käiksime saunas, ujuksime tiigis ja saadaksime kassipoegi merekooli (ei, seda viimast siiski mitte). Enne magama jäämist ütleksime jumalale aitüma, et ta lubab meil sellises erilises paigas elada.
lk 304
Avasin silmad ida kord, kui põrand liikus. Kus ma olen? Vaatasin ringi. Kas lennuk juba maandub? Vaatasin aknast välja ja nägin merd. Olin laeval.
lk 344
lk 74
Erinevalt enamikust eestlastest jäin ma tavaliselt hiljaks. Minu esimene töönäadal keeltekoolis õpetajana oleks peaaegu päädinud vallandamisega.
lk 88
Kui teemaks on põhjamaise talvega harjumine, mõtlevad inimesed harilikult pimedusest ja külmast tingitud masendusele ning kuidas alkohol pakub sellele leevendust. Minu Eestis olemise rõõmu ei pärssinud aga üldse mitte ilm. Seda tegi hoopis kohutan toit.
lk 98
Buss jättis meid kuhugi põlluvahele keset lumetormi seisma.
lk 145
Häda oli selles, et pärast kolme kuud Eestis polnud mul ikka veel tõelisi sõpru.
lk 197
Epp armastas kirjutada. Ta kirjutas päev otsa. Öösiti kirjutas ka. Ta rääkis mulle sageli, et ühel ilusal päeval saavutab ta oma eesmärgi ning saab ajakirjanikuks. Talle ei jõudnud kohale, et ta juba oligi kirjanik.
lk 208
Reisimine on nagu kõik muudki narkootikumid. Sa satud segadusse ja minetad kontrolli. Kui sa viimaks oma uue ümbrusega harjud, siis tajud, et oled enda kohta midagi väärtuslikku teada saanud.
lk 244
Epp oli eestlane. Mina olin Itaalia perekonnanimega ameeriklane. Me ootasime jumalikku titat, ent ei teadnud, mis talle nimeks panna.
lk 293
40 aasta pärast oleme meie Reinhard ja Amanda. Me rajame kuhugi Lõuna - Eestisse omaenda talu ning meile hakkab meeldima sooja sõnniku hais ning vastküpsetatud leiva lõhn. Epp läheb iga rabarbarikoogiga näost punasemaks ja ümmargusemaks. Minu samm muutub sama tasakaalukaks kui Reinhardi oma ning ma istun aida kõrval ja meelitan vanast mandoolinist palasid välja. Ärkaksime iga päev üles, sõtkuksime tainast, kooksime kangast, käiksime saunas, ujuksime tiigis ja saadaksime kassipoegi merekooli (ei, seda viimast siiski mitte). Enne magama jäämist ütleksime jumalale aitüma, et ta lubab meil sellises erilises paigas elada.
lk 304
Avasin silmad ida kord, kui põrand liikus. Kus ma olen? Vaatasin ringi. Kas lennuk juba maandub? Vaatasin aknast välja ja nägin merd. Olin laeval.
lk 344
Kui ma kusagil selliseid kalu kuivamas näen, hoian igaks juhuks nina kinni!
Elektrilisi pesukuivateid eestlased ei kasuta, nad riputavad pesu otse õue õhu kätte tuulduma - ameeriklaste jaoks on see nagu vabaõhumuuseum.
"Üks mu tuttav sakslane arvas, et maja number on "Null A", rääkis Epp Oa tänava sildist. "Ta ei suutnud uskuda, et Eestis alustatakse majade nummerdamist nullist. Veel vähem suutis ta uskuda, et Oa on sõna!
Apteeker otsis välja kolm kotikest, kus oli midagi oksaraagude ja lehtedega pikitud kuivanud sambla sarnast. Mulle tundus, nagu oleks käsil mingi narkotehing. Kas apteeker kasvatab seda kraami kodus?